Külma asfaltkattega teede ehitus on projekt, mis hõlmab mitut etappi ja võtmepunkte. Järgnev on ehitusprotsessi üksikasjalik sissejuhatus:
I. Materjali ettevalmistamine
Asfaldi külmlapi materjali valik: Valige sobiv asfaldi külmlapi materjal vastavalt teekahjustustele, liiklusvoogudele ja kliimatingimustele. Kvaliteetsed külmlapimaterjalid peaksid olema hea haarduvuse, veekindluse, ilmastikukindluse ja piisava tugevusega, et remonditav teekate peab vastu sõiduki koormustele ja keskkonnamuutustele.
Abitööriistade ettevalmistamine: valmistage ette puhastusvahendid (nt harjad, föönid), lõikeriistad (nt lõikurid), tihendusseadmed (nt käsitsi või elektrilised tamperid, rullid, olenevalt remondipiirkonnast), mõõteriistad (nt mõõdulint ), märgistuspliiatsid ja ohutuskaitsevahendid (nagu kaitsekiivrid, helkurvestid, kindad jne).
II. Ehitusetapid
(1). Kohapealne uuring ja baastöötlus:
1. Uurige ehitusplats üle, mõistke maastikku, kliimat ja muid tingimusi ning koostage sobiv ehitusplaan.
2. Eemaldage aluse pinnalt praht, tolm jms, et alus oleks kuiv, puhas ja õlivaba.
(2). Määrake kaevu kaevamiskoht ja puhastage praht:
1. Määrake süvendi ja veski kaevamiskoht või lõigake seda ümbritsev ala.
2. Koristage kruus ja jäätmejäägid remonditavas süvendis ja selle ümbruses kuni tahke pinnani. Samal ajal ei tohiks süvendis olla prahti, nagu muda ja jää.
Kaevu kaevamisel tuleks järgida põhimõtet "ümmarguste süvendite puhul nelinurkne remont, kaldkaevu sirge parandamine ja pidevate süvendite kombineeritud remont" tagamaks, et parandatud kaevu lõikeservad on korralikud, et vältida lõtvust ja servade närimist ebatasasest süvendist. servad.

(3). Kandke praimerit:
Kandke kahjustatud alale krunt, et parandada haardumist plaastri ja teepinna vahel.
(4). Levitage külmaplaastri materjal:
Vastavalt projekteerimisnõuetele jaotage asfaldi külmlapi materjal ühtlaselt ühtlase paksuse tagamiseks.
Kui teekaevu sügavus on suurem kui 5 cm, tuleb see täita kihtidena ja tihendada kihtide kaupa, kusjuures iga kiht on 3–5 cm.
Pärast täitmist peaks süvendi keskosa olema ümbritsevast teepinnast veidi kõrgemal ja kaarekujuline, et vältida mõlke. Vallateede remondiks saab külma lapi materjalide sisendit suurendada ca 10% või 20%.
(5). Tihendamise töötlemine:
1. Vastavalt tegelikule keskkonnale, remondiala suurusele ja sügavusele valige sobivad tihendusvahendid ja -meetodid tihendamiseks.
2. Suuremate aukude korral võib tihendamiseks kasutada terasrattarulle või vibreerivaid rulle; väiksemate aukude puhul võib tihendamiseks kasutada raudtampimist.
3. Pärast tihendamist peab parandatav ala olema sile, tasane ja rattajälgedeta. Aukude ümbrus ja nurgad peavad olema tihendatud ja lõtvumata. Tavalise teeremondi tihendusaste peab ulatuma üle 93% ja maanteeremondi tihendusaste üle 95%.
(6_. Kastmise hooldus:
Vastavalt ilmastikutingimustele ja materjali omadustele pihustatakse hoolduseks sobivalt vett, et tagada asfaldi külma lapi materjali täielik tahkumine.
(7_. Staatiline hooldus ja liiklusele avamine:
1. Pärast tihendamist tuleb remondiala mõnda aega hooldada. Üldiselt võivad jalakäijad pärast kaks kuni kolm korda veeremist ja 1-2 tundi seismist mööduda. Sõidukeid võib lubada sõita olenevalt teekatte tahkumisest.
2. Pärast remondiala liiklusele avamist jätkatakse asfaldi külma lapi materjali tihendamist. Pärast liiklusperioodi on remondiala esialgse teekattega samal kõrgusel.
3. Ettevaatusabinõud
1. Temperatuuri mõju: Külma lappimismaterjalide mõju mõjutab suuresti temperatuur. Materjalide haardumis- ja tihendusefekti parandamiseks proovige ehitustööd läbi viia kõrge temperatuuriga perioodidel. Madala temperatuuriga keskkonda ehitades võib kasutada eelsoojendusmeetmeid, näiteks kasutada aukude ja külmade lappimismaterjalide eelsoojendamiseks kuumaõhupüstoli.
2. Niiskuse kontroll: veenduge, et remondiala oleks kuiv ja veevaba, et vältida külmade paikamismaterjalide nakkumist. Vihmastel päevadel või kõrge õhuniiskuse korral tuleks ehitustööd peatada või võtta kasutusele vihmavarjumeetmed.
3. Ohutuskaitse: ehituspersonal peab ehitusohutuse tagamiseks kandma kaitsevarustust ja järgima ohutustoiminguid. Samas pöörata tähelepanu keskkonnahoiule, et vältida ümbritseva keskkonna saastamist ehitusjäätmetega.
4. Järelhooldus
Pärast remondi lõpetamist kontrollige ja hooldage regulaarselt remondiala, et kiiresti avastada ja kõrvaldada uued kahjustused või praod. Väikese kulumise või vananemise korral võib võtta kohalikke remondimeetmeid; suurte alade kahjustuste korral on vajalik kordusparandustöötlus. Lisaks saab igapäevaste teehooldustööde tugevdamisega, nagu regulaarne puhastus ja drenaažisüsteemi hooldus, tõhusalt pikendada tee kasutusiga ja vähendada remondi sagedust.
Kokkuvõtteks võib öelda, et asfaltkattega teedeehitusel tuleb ehituskvaliteedi tagamiseks rangelt järgida ehitusetappe ja ettevaatusabinõusid. Samas on järelhooldus ka oluline osa tee kasutusea ja sõiduohutuse tagamisel.